Magdalena - Director's Cut

Järgnev lugu põhineb pealtnägijate kirjeldustel Jeesuse elust nii, nagu need on kirja pandud Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese evangeeliumites. Loo jutustab Maarja Magdaleena, keda pühakirjas nimetatakse Jeesuse järgijaks. Tema kirjeldus räägib põnevalt ning täpselt tõestisündinud loo mehest, kes elas 2000 aastat tagasi. Jeesuse osa mängib näitleja. Kuigi seda rolli ei ole väärt ükski inimene, on nii tehtud, et me võiksime mõista tema elu ning sellest kasu saada. Nardine Productions koostöös Inspirational Films esitleb MAGDALEENA LUGU JEESUSEST LÄBI TEMA SILMADE Palestiina 40 pKr. Sa ei näe mind! Sa ei näe mind! Ma olen siin! Sa ei näe mind! Sa ei saa mind kätte! Vaata! Kui kaunis on meistriteos, mille Jumal maalib igal õhtul. See meenutab mulle tema piiritut armastust. minu vastu... sinu vastu. Jumal, kes lõi kõik selle? Ma kahtlen, kas ta mind üldse näeb, veel vähem tunneb. Ehk armastaks kõikvõimas Jumal mõnd püha meest, kuid mitte kedagi minusugust. Rivka, kui sa vaid oleksid kõndinud minuga need kolm aastat, kui tema meid õpetas. Prohvet - Jeesus? Sapphira. Kas sa räägiksid meile temast, Maarja Magdaleena? Jah, palun räägi meile oma lugu. Jah, ma räägin. Tulge sisse. Noh, me peame alustama algusest. Kui sa kohtasid Jeesust? Ei, selleks et mõista Jeesuse lugu, peame alustama kõige algusest, nagu Pühakiri meid õpetab. Alguses lõi Jumal maa ja kõik taimed, loomad, linnud ja mereloomad. Mullast valmistas ta esimese inimese. Ja ta puhus tema ninasse eluhinguse. Esimese inimese nimeks sai Aadam. Jumal ütles: „Inimesel ei ole hea üksi olla, ma tahan teha temale sobiva kaaslase, kes on talle abiks.“ Nii võttis Jumal ühe Aadama küljeluudest ja tegi sellest naise nimega Eeva. Mitte tema peast, et ta mehe üle valitseks ega jalgadest, et tema peal tallutaks, vaid tema küljest, et olla temaga võrdne, tema käsivarre all kaitstud ja tema südame lähedal, et olla armastatud. Armastuse Jumal lõi mehe ja naise, et nad peegeldaksid tema enda palet ja elaksid kooskõlas temaga. Ta andis neile meelevalla valitseda koos loodu üle. Aadam ja Eeva elasid Jumala ligiolus ilusas aias, mille ta oli neile valmistanud, nimega Eeden. Jumal kõndis ja rääkis nendega selles aias. Ja seal ei olnud kannatust, rõhumist ega surma. Jumal ütles Aadamale: „Kõigist aia puudest sa võid küll süüa, aga hea ja kurja tundmise puust sa süüa ei tohi. Kui sa sööd vilja sellest puust, siis sa sured.“ Aga ühel päeval kiusas saatan Eevat. Eeva võttis vilja ja hammustas sellest. Ta andis seda ka oma abikaasale, kes oli koos temaga, ja temagi sõi sellest. Aadama ja Eeva häbiväärne sõnakuulmatus hävitas aia harmoonia – kooskõla mehe ja naise ning nende ja Jumala vahel. Mees pandi kannatama eluaegse vaevalise töö alla ning naine raskendatud sünnituse ja mehe valitsemiskäe alla. Aga Jumal andis ka lubaduse, et ühel päeval naise seeme, tema enda järeltulija, purustab mao pea. Pühakirjas räägib halastaja Jumala plaanist taastada harmoonia ja au oma loodule. Ta ilmutas osa oma plaanist prohvet Aabrahamile. Aabraham usaldas ja austas Jumalat ning Jumal lubas õnnistada Aabrahami ja kõiki rahvaid tema läbi. Ta lubas anda talle palju järglasi, nii palju, kui on liivateri mererannal ja tähti taevas. Aabraham uskus Jumalat. Seepärast pidas Jumal Aabrahami üheks oma õiglastest teenritest ning nimetas teda „Jumala sõbraks“. Ühel päeval pani Jumal Aabrahami proovile. Ta käskis Aabrahamil võtta oma poeg ja ta ohverdada. Aabraham teadis, et just tema poja läbi oli Jumal lubanud talle palju järglasi ning õnnistust kõigile rahvastele, kuid ta usaldas Jumalat ja kuuletus talle. Jumal hüüdis: „Aabraham! Nüüd ma tean, et sa kuuletud mulle, kuna sa ei ole oma armastatud poega mulle keelanud.“ Aabraham nägi läheduses jäära ning ta ohverdas selle Jumalale oma poja asemel. See, et Jumal võttis jäära Aabrahami poja asemel, oli pilt... põgus pilguheit tema suurde plaani. See plaan pidi hävitama patu ja surma needuse ning taastama meeste ja naiste lähedase suhte temaga. Pühakiri räägib temast, kes pidi tulema. Tema pidi olema ülim ohver kogu maailma patu eest. Prohvetid nimetasid teda „Messiaks“. Tema tulemine pidi tooma suure õnnistuse, sest temast pidi saama Päästja, Prohvet ja Kuningas. Jesaja kirjeldas seda, mida Messias teeb, kui ta tuleb. Issanda Pühitsetu toob häid uudiseid vaestele, tervendab murtud südamed, kuulutab vabanemist kinnivõetutele ja vabadust neile, kes on vanglas ning kuulutab, et on tulnud aeg, mil Issand päästab oma rahva. Maa peal tegutses õpetaja, kelle nimi oli Jeesus. Kas tema oli see, kelle Jumal saatis, et purustada mao pea, tuua valgust meie pimedasse maailma ning asendada meie needus õnnistusega? Kas tema võiski olla tõotatud Messias? Kas tema võis lunastada kellegi, kes kardab, tunneb häbi või mõtleb, et on ebaoluline? Oli üks noor tüdruk, kes elas Naatsaretis. Ta oli kihlatud Joosepi-nimelise mehega. Tema nimi oli Maarja. Issand on sinuga ja on sind rohkelt õnnistanud! Ära karda, Maarja. Sa oled leidnud armu Jumala juures. Sa jääd lapseootele ja tood ilmale poja ja sa paned talle nimeks Jeesus. Aga ma olen neitsi. Kuidas see võib juhtuda? Püha Vaim tuleb sinu peale ja Kõigekõrgema vägi varjab sind. Laps, keda sa kannad, saab olema suur ja teda hüütakse Kõigekõrgema Jumala Pojaks. Isegi Eliisabet, sinu sugulane on lapseootel oma kõrges eas ja see on kuues kuu temal, keda hüüti sigimatuks. Sest Jumala käes ei ole ükski asi võimatu. Ma olen Issanda teenija. Sündigu mulle sinu sõna järgi. Maarja ruttas külastama oma nõbu Eliisabetti. Eliisabet! Maarja? Nõbu Maarja! Oo, see on tõsi. Õnnistatuim oled sina naiste seas. Ja õnnistatud on sinu ihu vili. Miks saab mulle osaks, et mu Issanda ema tuleb minu juurde? Sest kui su tervituse hääl mu kõrvu kostis, hüppas lapsuke mu ihus rõõmu pärast. Mu süda ülistab Issandat, mu vaim rõõmustab Jumala, mu Päästja pärast, sest ta on mäletanud mind, oma alandlikku teenijat! Nüüdsest peale hüüavad mind õndsaks kõik rahvad. Maarja jäi Eliisabeti juurde kolmeks kuuks. Kui Joosep leidis oma kihlatu lapseootel, võttis ta nõuks ta salaja maha jätta. Aga Jumal saatis unenäos Joosepi juurde ingli. Ära karda Maarjat enese juurde oma naiseks võtta. Sest laps, keda ta kannab, on Pühast Vaimust. Ta toob ilmale poja ning sina paned talle nimeks Jeesus, sest ta päästab oma rahva nende pattudest. Nii võttis Joosep Maarja enesele naiseks. Jeesus sündis Petlemmas, kohas, kus hoiti loomi, sest nende sugulaste majas ei olnud Maarja ja Joosepi jaoks kohta. Ja inglite vägi kuulutas tema sündi. Kui tuli aeg lapse ümberlõikamiseks, siis pandi talle nimeks Jeesus, mis tähendab „Jumal päästab“. Maarja ja Joosep viisid lapse templisse, et seada teda Issanda ette. Seal kohtus nendega prohvet nimega Siimeon. See laps on seatud Jumala poolt languseks ja tõusuks paljudele. Ta saab olema tähiseks Jumalalt, mille vastu räägivad paljud, ja nii tulevad ilmsiks paljude salajased mõtted. Ja kurbus, nagu terav mõõk, läbistab sinu endagi südame. Kui ma kuulsin tema lugu, ma teadsin, et Jeesus on enam kui tavaline prohvet. Mida ingel mõtles, kui ta nimetas Jeesust „Kõigekõrgema pojaks“? Sa ei mõtle ju ometi, et Jumalal oli selle naisega „suhe“? Ei! Ei, ei, ei. Mäletad, Maarja oli neitsi. Jeesuse eostamine oli tõepoolest Jumala Vaimu ime. Jumal suudab kõike. Kas sa ei usu seda? Jeesuse sünd oli ime, sest kuigi ta sündis naisest nagu sina või mina, oli ta palju enamat. Pöördu ära oma patust, saa ristitud ja Jumal andestab sulle sinu patud. Jumal ise rääkis sellest, kui Eliisabeti poeg, Ristija Johannes, ristis mehi ja naisi Jordani jões. Mina ristin teid veega. Aga on tulemas keegi, kes on minust palju vägevam. Mina ei kõlba isegi tema jalatsipaelu lahti siduma. Tema ristib teid Püha Vaimu ja tulega. Tal on visklabidas käes ja ta puhastab oma rehealuse ning kogub oma nisu aita. Ja Püha Vaim laskus tuvina Jeesuse peale. Ja taevast kostis hääl ning ütles: „Sina oled minu armas Poeg. Mul on sinust hea meel.“ Peale ristimist reisis Jeesus selles piirkonnas ringi õpetades ning tema sõnum kinnitas ta meelevalda. Kas see pole mitte Maarja poeg? Jah, on küll. Ole tasa. Issanda Vaim on minu peal, sest ta on mind valinud tooma rõõmusõnumit vaestele. Ta on mind läkitanud kuulutama vangidele vabakslaskmist ja pimedatele nägemist, laskma vabadusse rõhutuid ja kuulutama, et on saabunud aeg, kui Jumal päästab oma rahva. Ta kõneleb hästi. See kirjakoht on täna täide läinud, kui te kuulsite seda loetavat. Kirjakoht täide läinud? Aga ainult Messias saab seda tõotust täita! Kuidas me sellest aru saame? Tema sõnad panid mitmeid mõtlema... ja ta imed paljusid uskuma. See on tema. Ta teeb seda jälle. Kes see on? See on too õpetaja Naatsaretist, Jeesus. Tere. Tere. Mine tagasi. Sind ei taheta siia. Õpetaja, jäta ta. Sa ei tohiks ennast rüvetada isegi mitte talle otsa vaadates. Maarja. Mida sa meist tahad, Jeesus Naatsaretlane? Me teame, kes sa oled - Jumala Püha! Ole tasa! Kurjad vaimud, tulge välja sellest naisest. Ta on surnud. Ta tappis tema! Ta kavatseb teda puudutada! Ei! Püha mees ei teeks midagi sellist! Maarja, Aabrahami tütar. Ta on terve! Ta on elus! See on ime! Kes see mees on? Isegi vaimud kuuletuvad talle! See on ime. See on ime. Kuidas see võimalik on? Ma tänan sind. Tänan sind. Tänan sind. Tänan sind. Alates sellest päevast sai minust tema järgija. Ma tahtsin teha seda, mis on Jumalale meelepärane. Aastaid olin ma elanud häbis, aga Jeesus taastas mu au. Tema vägi ajas välja need kurjad vaimud. Sapphira! Dinah, sina kuulsid Jeesust õpetamas ja nägid paljusid tema imetegusid. Jah. Siis sa tead, miks ma jätsin kõik, et teda järgida. Ja ma ei olnud ainus. Olid tema jüngrid: Siimon Peetrus, Bartolomeus, Matteus, Juudas Iskariot, ja ülejäänud kaheteistkümnest. Ja naised: Susanna, Johanna, mina ja teised, kes toetasid oma varaga Jeesust ja tema jüngreid. Me kõik lootsime, et Jumal oli lõpuks saatnud Messia, keda me igatsesime. Meil oli kahtlemata vaja Päästjat. Rooma valitses meid karmi käega. Nad võtsid kõik, mis oli meile kallis ning maksustasid ülejäänud vähese. Me olime näljased nii füüsiliselt kui vaimselt ja meil oli vaja kedagi, kes näitaks teed Jumala juurde. Pärast aastaid täis pettumust ning katsumusi ei suutnud enamik meist isegi loota. Kuid Jeesus näis jagavat lootust kõikjal, kuhu ta läks. Kes...kes see on? Üks noor mees. Ühe lesknaise ainus poeg. Noormees, tõuse üles! Meie seas on tõusnud suur prohvet! Jumal on tulnud päästma oma rahvast! Õndsad olete teie, vaesed, sest teie päralt on Jumala riik. Õndsad olete teie, kes te nüüd nälgite, sest teie saate küllaga. Õndsad olete teie, kes te nüüd nutate, sest teie saate naerda. Õndsad olete teie, kui inimesed teid vihkavad ja hülgavad ja solvavad ja ütlevad teid kurjad olevat Inimese Poja pärast. Olge rõõmsad sel päeval ja tantsige rõõmust, sest teie palk on suur taevas. Just samamoodi tegid nende isad prohveteile. Kuusteist, seitseteist, kaheksateist, üheksateist, kakskümmend. See on kõik, mis mul on. Kuidas see saab olla kõik, mis sul on? Häda teile, kes te olete juba rikkad. Teil on hea elu juba käes. Ta ei taha rikas olla. Ta on kahtlemata hull. Häda teile, kes te nüüd naerate, sest teie saate leinata ja nutta. Häda teile, kui kõik inimesed räägivad teist hästi, sest nõndasamuti tegid ju nende vanemad valeprohvetitele. Kuid ma ütlen teile, kes kuulete, armastage oma vaenlasi. Tehke head neile, kes teid vihkavad. Õnnistage neid, kes teid neavad. Ja palvetage nende eest, kes teid halvasti kohtlevad. Kui keegi lööb sind põse pihta, paku talle löömiseks ka teine. Ja kui keegi võtab sinult kuue, ära keela talle ka oma särki. Anna igaühele, kes sinult midagi palub. Kui keegi võtab sinu oma, ära küsi seda tagasi. Tehke teistele ainult nii, nagu te tahate, et teised teile teeksid. Kui te armastate ainult neid, kes teid armastavad, mis õnnistust te selle eest ootate? Isegi patused armastavad neid, kes neid armastavad. Ja kui te teete head neile, kes teile head teevad, mis õnnistust te selle eest ootate? Isegi patused teevad sedasama. Kuidas ta võib teda puudutada? Kuidas ta saab temaga rääkida? Jõle! Ei, armastage oma vaenlasi ja tehke neile head ja laenake ilma midagi tagasi ootamata ja siis on teie palk suur, sest te olete Kõigekõrgema Jumala lapsed. Sest tema on helde tänamatute ja kurjade vastu. Olge armulised, nagu teie Isa on armuline. Päästa meid, Jeesus! Ärge mõistke kohut ja ka teie üle ei mõisteta kohut! Ärge mõistke hukka ja ka teid ei mõisteta hukka! Andke andeks ja teile antakse andeks. Juhi meid oma teel, Issand! Andke ja teile antakse, sest selle mõõduga, millega teie mõõdate, mõõdetakse ka teile. Ega üks pime mees suuda teist pimedat juhtida! Eks nad mõlemad kuku niimoodi auku. Miks sa näed pindu oma venna silmas, palki iseenese silmas aga ei märka? Juhi meid, Isand! Me vajame sind nüüd, Issand! Kui õnnelik on ema, kes sind kandis ja imetas! Pigem on õnnelikud need, kes Jumala sõna kuulevad ja seda järgivad. Jeesus õpetas, et Jumal kohtleb ka kõige suuremaid patustajaid mitte kui vaenlasi, keda tuleb hävitada, vaid kui kadunud lambaid, keda ta püüab päästa ja oma karja juurde tagasi tuua. Me ei teadnud, et selline inimeste väärtustamine ja armastamine oli mõeldud ka neile, keda me olime sajandeid põlanud, võõraste tavadega inimesi, keda me pidasime roojasteks, kuni Jeesus otsustas reisida läbi Samaaria. Kes on see naine, keda nad kõik põlgavad? Ta on samaarlane. Kas see ei ole piisav põhjus? Lähme. Me peame ostma süüa ja me ei taha õpetajat oodata lasta. Kas sa annaksid mulle juua? Sa oled juut. Mina olen Samaaria naine. Kuidas saad sina minult juua küsida? Kui sa ainult teaksid mida Jumal annab, ja kes see on, kes küsib sinult juua, siis sa paluksid teda, ja tema annaks sulle elavat vett. Isand, sul ei ole midagi, millega vett ammutada ja kaev on sügav. Kust sa saaksid selle vee? See oli meie esiisa Jaakob, kes andis meile selle kaevu. Tema, ta lapsed ja kariloomad, kõik jõid sellest. Ega siis sina väida ennast olevat suurem kui Jaakob? Igaüks, kes joob seda vett, januneb jälle. Aga igaüks, kes joob vett, mida mina annan ei janune enam kunagi. Vesi, mille mina talle annan, saab tema sees allikaks, mis voolab igavesse ellu. Isand, anna mulle seda vett! Siis ma ei januneks enam kunagi, ega peaks käima siit vett ammutamas. Mine ja kutsu oma mees ning tule tagasi. Ma...mul ei ole meest. Sul on õigus, kui sa ütled: „Mul ei ole meest.“ Sa oled olnud abielus viie mehega ja mees, kellega sa praegu elad, ei ole tegelikult sinu mees. Sa oled mulle tõtt öelnud. Isand, ma näen, et sa oled prohvet. Minu Samaaria esiisad kummardasid Jumalat sellel mäel. Aga teie, juudid, ütlete, et Jeruusalemm on see paik, kus peab Jumalat kummardama. Usu mind, naine, et tuleb aeg, mil te ei kummarda Isa sellel mäel ega Jeruusalemmas. Teie, samaarlased, ei tea tegelikult, keda te kummardate. Kuid tulemas on aeg, ja see ongi juba käes, et Jumala Vaimu väes kummardavad inimesed Isa tões, pakkudes talle seda puhast ülistust, mida ta tahab. Jumal on Vaim, ja ainult tema vaimus saavad inimesed kummardada teda sellisena, nagu ta tegelikult on. See on see naine. Miks ta temaga räägib? Kas ta teab, kes see on? Ma tean, et Messias tuleb. Ja kui ta tuleb, siis räägib ta meile kõik. Mina olengi see. Tulge ja vaadake inimest, kes ütles mulle kõik, mis ma olen kunagi teinud. Tulge. Kas tema võib olla Messias? Messias? Messias? Tõotatu? Ei, see ei ole võimalik. Tulge ja vaadake. Tulge. Õpetaja, söö midagi! Minul on süüa rooga, millest teie midagi ei tea. Kas keegi tõi talle süüa? Minu roog on see, et ma teen tema tahtmist, kes mu läkitas, ja lõpetan tema antud töö. Vili on küps ja valmis lõikuseks! Vaadake, kui paljud on tulemas! Kas hea sõnum on mõeldud ka samaarlastele? Selle linna inimesed tulid Jeesuse juurde ja palusid teda jääda ning neid õpetada. Me jäime kaheks päevaks ja paljud samaarlased uskusid temasse. Paluge ja teile antakse, otsige ja te leiate, koputage ja uks avatakse teile. Sest iga paluja saab, ja iga otsija leiab, ja igale koputajale avatakse uks. Kas ükski isa teie seast annaks oma pojale mao, kui ta palub kala? Või skorpioni, kui ta palub muna? Teie, kes te olete kurjad, oskate anda häid ande oma lastele. Kui palju rohkem siis annab teie taevane Isa Püha Vaimu neile, kes teda paluvad. Ma ütlen teile: ärge muretsege oma elus selle pärast, mida süüa, ega ihu pärast, millega rõivastuda, sest elu on enam kui toidus ja ihu enam kui rõivas. Vaadake kaarnaid: nad ei külva ega lõika, neil ei ole varakambrit ega aita ning Jumal toidab neid. Kui palju enamat väärt olete teie lindudest? Kes teist suudab muretsemisega oma elule pikkust lisada? Kui te nüüd kõige vähematki ei suuda, mis te siis muu pärast muretsete? Vaadake lilli, kuidas nad kasvavad: nad ei ketra ega koo, aga isegi Saalomon kogu oma hiilguses ei olnud nõnda ehitud kui igaüks neist. Kui Jumal nõnda riietab rohtu, mis täna on ja homme visatakse tulle, kui palju enam siis riietab ta teid, te nõdrausulised. Kasvata meie usku. Kui teil oleks usku nagu sinepiivake, võiksite te öelda sellele mooruspuule: „Juuri end üles ja istuta merre!“ ja see kuulaks teie sõna. On võimatu, et ei tuleks ahvatlusi patule, aga häda sellele, kelle kaudu need tulevad! Talle oleks parem, kui tal oleks veskikivi kaelas ja ta heidetaks merre, kui et ta ahvatleks üht neist pisikestest patule. Mille sarnane on Jumala riik? See on selline: mees võtab sinepiivakese ja külvab oma põllule. See kasvab ja saab puuks ja linnud pesitsevad tema okstes. Ma ei ole kindel, millest ta räägib. Miks sa sööd ja jood koos maksukogujate ja teiste patustega? Patused?! Inimesed, kes on terved, ei vaja arsti, vaid need, kes on haiged. Mina ei ole tulnud auväärseid inimesi patukahetsusele kutsuma, vaid patuseid. Ta tuleb! Ta on siin! Vaadake! Jeesus! Jeesus! Ma anun sind, päästa mu ainus tütar. Isand, halasta! Ta on vaid kaksteist aastat vana ja... ja ta on suremas. Palun! Palun, tule minuga. Kui ma vaid saaksin puudutada ta kuube, ma saaksin terveks. Jairus, mul on kahju... Jäta ta rahule, Jairus. Jeesus! Sinu tütar on surnud. Ära tüüta õpetajat rohkem. Ära karda. Ainult usu ja ta saab terveks. Kes mind puudutas? Keegi puudutas mind. Ma tean seda, sest vägi lahkus minust. Mina olin see, kes sind puudutas. Ma olen kannatanud kaksteist aastat veritõve all. Ma kulutasin kõik, mis mul oli arstidele, kes ei suutnud midagi teha. Aga kui mu sõrmed puutusid sinu kuube, ma sain terveks. Tütar, sinu usk on sind tervendanud. Mine rahus. Tänan sind. Ta kutsus teda tütreks? Jah, kedagi, kes oli meie seaduste järgi olnud roojane kaksteist aastat. Ta nägi tema häbi ja taastas tema au. Ma ei teagi, mis toob suuremat paranemist, kas Jeesuse vägi või tema kaastunne. Ärge nutke! Ta ei ole surnud, vaid ainult magab. Tütarlaps, ärka üles. Andke talle midagi süüa. Kuulake mind... ärge rääkige kellelegi sellest, mis siin on sündinud. Ta on elus. Isanda tütar... Õpetaja äratas ta taas ellu! Kiidetud olgu Jumal! Ta on elus! Uudised tema hämmastavatest imetegudest levisid ja üha enam inimesi hakkas Jeesust järgima. Isand, saada rahvahulk ära, et nad läheksid ümberkaudsetesse küladesse ja taludesse, et leida toidupoolist ja öömaja. Me oleme siin tühjas paigas. Andke teie ise neile süüa. Aga meil on kõigest viis leiba ja kaks kala. Õnnistatud oled sina, oo Issand, me Jumal, Universumi Kuningas, kes toob leiba maapõuest. See on ime. Uskumatu! Me kõik sõime, kuni meil olid kõhud täis ja kui me kogusime kokku ülejäänu, sai sellest kaksteist korvitäit! Üks hämmastav ime, mis meenutas meile õnnistusi, mida Jeesus toob, ja seda, et peame teda järgima. Kas keegi teist järgneb mulle? Mina järgnen sulle, Isand, aga enne luba mul minna ja jätta hüvasti kodustega. Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab aina tagasi, ei kõlba Jumala riigile. Kui keegi tahab käia minu järel, peab ta salgama iseenda, võtma iga päev oma risti enese peale ja järgnema mulle. Sest kes iganes tahab päästa oma elu, kaotab selle ja kes iganes kaotab oma elu minu pärast, see päästab selle. Mis kasu on inimesel, kui ta võidaks terve maailma, aga kaotaks iseenese hinge? Kui keegi häbeneb mind ja minu sõnu, häbeneb ka Inimese Poeg teda, kui ta tuleb oma kirkuses ning Isa ja pühade inglite kirkuses. Ma kinnitan teile: siinviibijatest on mõned, kes ei sure enne, kuni nad näevad Jumala riiki. Ära karda, sa pisike karjake, sest teie Isal on hea meel anda teile kuningriik. Müüge ära, mis teil on, ja andke raha vaestele. Tehke enestele kulumatud kukrud ja muretsege enestele varandus taevas, kus see ei kahane iial. Sest ükski varas ei saa sinna ligi ja ükski koi ei saa seda rikkuda. Sest kus on teie varandus, seal on ka teie süda. Naine, sa oled vaba oma haigusest. Vaadake! Vaadake, ta on terve! See on ime! Vaadake, vaadake, ta on terve! Tulge ja vaadake! Veel üks imetegu! Ki-ki-kiitus Issandale! Kaheksateist aastat. Jumal hoidku sind, rabi! Kuus päeva on, mil tööd peab tegema, tulge siis ühel neist päevist ja laske endid terveks teha, aga ärge tulge hingamispäeval. Te silmakirjatsejad! Igaüks teie seast päästaks ka hingamispäeval oma härja või eesli sõime küljest lahti ja viiks jooma. Siin on tema, kes on Aabrahami tütar, keda saatan juba kaheksateist aastat on hoidnud ahelais. Kas teda ei tohiks sellest köidikust lahti päästa hingamispäeval? Rooma võimud ja meie usujuhid olid häiritud Jeesuse järgimisest. Ma näen, et paljud teist on teda juba kuningana tervitanud. Kuningas? Kerjuste, hoorade ja röövlite kuningas. Me oleme temasuguseid ennegi näinud. Nad tulevad, esitavad oma nõudmisi, nad kaovad, nad unustatakse. Ärge olge pimedad. Tema järgijate hulk kasvab iga päev. Inimesed imetlevad teda. ...ja peavad teda kuningaks. Aga ma hoiatan teid. Kui see mees peaks rahu veel enam ohtu seadma, pean ma teid silmas. Võib-olla on tal õigus. On aeg selle galilealasega silm silma vastu astuda. Seda on väga vähe. Ainult kaks väikest münti. Kas tal rohkem anda ei ole? Ma ütlen teile, see vaene lesknaine pani rohkem kui kõik teised. Sest kõik teised panid oma küllusest Jumalale anniks, kuid tema pani oma kehvusest kogu elatise, mis tal oli. Ütle meile, millise meelevallaga sa ütled neid asju? Kes sulle selle meelevalla andis? Aga nüüd küsin mina teilt küsimuse. Öelge mulle, kas Johannese õigus ristida oli taevast või inimestest? Me ei tea, kust see oli. Ega minagi ütle teile, millise meelevallaga ma neid asju teen. Aga selle asemel, et hinnata Jeesuse kaastunnet, soovisid tema vastased vaid leida põhjust teda süüdistada. Patustaja! Abielurikkuja! Abielurikkuja! Hoor! Abielurikkuja! Hoor! Õpetaja, see naine tabati otse abielurikkumiselt. Mooses on Seaduses käskinud niisugune kividega surnuks visata. Jah! Visake ta kividega surnuks! Hoor! Visake ta kividega surnuks! Mida sina selle peale ütled? Õpetaja, meil on kahe pealtnägija tunnistused. Mida me teeme selle naisega? Kus on see mees? Seaduse järgi peab ka tema üle kohut mõistetama. Kes teie seast ei ole pattu teinud, visaku teda esimesena kiviga. Naine, kus nad on? Kas keegi ei ole sind surma mõistnud? Eikeegi, Issand. Ega minagi mõista sind surma. Mine ja nüüdsest peale ära enam tee pattu. Palun võta mind selga! Õla peale. Kas sa nüüd näed? Ma näen Jeesust. Ta ei pea Seadust, Külvaja läks välja oma seemet külvama. rikkudes hingamispäeva, Ja külvamisel pudenes osa seemet tee äärde ning tallati ära, läbi käies patustajatega. Kui me laseme tal niimoodi jätkata, hakkavad kõik temasse uskuma, ja Rooma võimud hakkavad tegutsema ning hävitavad meie templi! Ja osa kukkus heasse mulda, Neil ei õnnestunud Jeesust lõksu püüda ega vähendada tema järgimist, aga nad otsustasid, et tema väited Messiaks olemise kohta peavad lõppema. Ja nad leidsid kellegi, kes oli nõus teda reetma. Jeesus viis tihti oma jüngrid Õlimäele palvetama. Tol ööl paistis ta sügavalt vaevatud olevat. Miks te magate? Tõuske üles ja palvetage, et te ei langeks kiusatusse. Juudas. Kas sa annad Inimese Poja suudlusega ära? Issand, kas me lööme nüüd mõõgaga sekka? Nii, nüüd arreteerige ta. Jätke see! Kas te pidite nüüd nagu teeröövli kallale tulema mõõkade ja nuiadega? Ma olin päevast päeva teie juures pühakojas ja te ei püüdnud mind arreteerida. Kuid see on teie tund tegutseda pimeduse meelevallas. Arreteerige ta! Tema sõber reetis ta? Üks tema enda jüngritest. Keegi, keda me kõik hästi tundsime ja usaldasime. Valvake teda hoolega. Sel ööl valvurid teotasid ja peksid teda. Kes sind lõi? Arva! Ütle prohvetlikult! Kes sind järgmisena lööb? Lõpetage! Ma ütlesin, lõpetage! Tooge ta Suurkohtu ette. Ütle meile, kas sina oled Messias? Kui ma teile ütleksin, ei usuks te mitte. Ja kui ma küsiksin, ei vastaks te mulle mitte. Ent nüüdsest peale istub Inimese Poeg Kõigeväelise Jumala paremal käel. Sina oled siis Jumala Poeg? Need on teie sõnad, et olen. Ta on teotanud pühadust! Mis tunnistajaid meil veel vaja on? Kes on andnud talle õiguse nii öelda? Te olete nüüd ise kuulnud tema pühaduseteotust! Süüdi. Me oleme ise kuulnud, mida ta ütles. Ta on süüdi ja väärt surma! Me viime ta Pilaatuse juurde. Jah, jah. Koristage ta! Nii viisid nad tema Rooma maavalitseja Pontius Pilaatuse juurde. See armutu valitseja, Pilaatus, oli vastutav tuhandete ristilöömise eest. Mida te siit tahate, nii varasel hommikutunnil? Me oleme leidnud, et see mees ahvatleb meie rahvast eksiteele. Tema põhjustas mässu templiturul. Me leidsime ta süüdi olevat, keelates rahval anda keisrile pearaha, väites enda Messia olevat, kuninga. Kuningas? Kas sina oled juutide kuningas? Need on sinu sõnad. Meil ei ole kuningat, vaid on keiser. Meil on Seadus ja Seaduse järgi peab ta surema, sest on tõstnud ennast Jumala Pojaks. See mees ei ole teinud midagi, mis vääriks surma. Seepärast lasen ma teda piitsutada ja luban tal minna! Kui sa tema vabaks lased, ei ole sa keisri sõber! Lööge ta risti! Jah, lööge ta risti! Sina, sina, piitsutage teda. Igaüks, kes kuulutab enese kuningaks, hakkab vastu keisrile. Mida te ootate, Pilaatus? Koristage ta ära! Tapke ta! Lööge ta risti! Ta ei ole midagi halba teinud. Jätke, Ta on Messias! Jumalateotaja! Tapke ta! Ta ei ole midagi halba teinud! Miks te teda niimoodi piinate? Laske ta vabaks! Lööge ta risti! Lööge ta risti! Lööge ta risti! Tagasi! Astuge tagasi! Tagasi! Kaduge tee pealt eest! Hoidke temast eemale! Tehke ruumi! Kaduge eemale! Kaduge välja! Sina, tee pealt eest! Liiguta, kui ma sind käsin! Tõuse üles! Sina. Mis on su nimi? Siimon Küreenest, härra. Astu siia. Lõigake köied! Sina, tassi seda. Tule nüüd, liiguta! Tagasi! Tagasi! Jätke ta! Tagasi! Astuge tagasi! Me valame pisaraid su pärast, Issand, me valame pisaraid. Joo seda, joo. Jah, joo, Issand. Jeruusalemma tütred, ärge nutke minu pärast, nutke pigem iseendi ja oma laste pärast. Sest kui nii tehakse toore puuga kui see on veel roheline, mis sünnib siis kuivaga? Jumal aidaku sind. Me palvetame sinu pärast. Tõstke rist üles! Isa, anna neile andeks… sest nad ei tea, mida nad teevad. Teisi on ta päästnud, päästku iseennast. Jah, päästa ennast, kui sa oled Messias! Astu risti pealt maha! Näita meile üht oma imetegudest. Iga puu otsa poodu on Jumalast neetud. Kurbus, nagu terav mõõk, tungib... mu südamesse... Ja kurbus, nagu terav mõõk, tungib su endagi südamesse... Mul on kahju! Kas sa ei ole Messias? Päästa ennast… ja... ja meid. Kas sa ei karda Jumalat? Meie oleme sama karistuse all nagu temagi, aga tema ei ole teinud midagi halba. Mõtle minu peale Jeesus, kui sa...kui sa tuled oma kuningriiki. Ma luban sulle… juba täna oled sa paradiisis koos minuga. Umbes keskpäeva paiku läks taevas pimedaks kolmeks tunniks. Isa… sinu kätte ma annan… oma vaimu. Au olgu Jumalale… See inimene oli tõesti õige. Oli üks õiglane Suurkohtu nõunik, kes ei võtnud osa Jeesuse süüdimõistmisest. Tema nimi oli Joosep Arimaatiast. Ta sai Pontius Pilaatuselt loa asetada Jeesuse ihu lähedal asuvasse hauda enne päikeseloojangul algavat hingamispäeva. Andestage meile. Me järgneme oma Issanda ihule. Kõik on teretulnud. Aga tulge, hingamispäev on lähenemas. Miks nad pidid ta tapma? Kui ta oli Jumala saadetud, miks lubas ta neil teda tappa? Mina küsisin kõiki neid küsimusi. Jeesusel oli vägi kurjade vaimude üle. Isegi surnud kuulasid teda. Kas ta ei oleks saanud seda ära hoida? Ma järgnesin talle kolm aastat, lootes, et tema ongi tõotatud Messias. Aga nüüd oli ta läinud. Ja kuhu mina lähen? See on üks väga kurb lugu. Aga sel lool on imeline lõpp. Pühapäeva varahommikul, kolmandal päeval pärast Jeesuse ristilöömist, läksime me tagasi haua juurde, kaasas vürtsid, mida olime valmistanud tema keha võidmiseks. Kivi on ära veeretatud. Peetrus… Jaakobus… Johannes… Kuulake. Kivi oli ära veeretatud! Me läksime sisse, aga meie Issanda ihu oli kadunud. Nad on Issanda hauast ära viinud ja me ei tea, kuhu nad on ta pannud! Mida? Meie Issanda ihu on kadunud? Minge ja vaadake ise. Pärast haua ülevaatamist pöördus Peetrus tagasi teiste jüngrite juurde. Aga mina jäin välja, imestades ja nuttes. Need pidid olema sõdurid, kes ta võtsid või siis variserid. Nad tapsid kõik meie lootused. Nad oleksid võinud meile ta surnukehagi jätta. Naine, miks sa nutad? Nad on mu Issanda ära viinud, ja ma ei tea, kuhu nad on ta pannud. Naine, miks sa nutad? Keda sa otsid? Isand, kui sina oled ta ära viinud, siis ütle mulle, kuhu sa ta panid ja ma ise toon ta ära. Maarja. Õpetaja! Ära puuduta mind, sest ma ei ole veel üles Isa juurde läinud. Sa oled elus, Issand! Mine ja vii see uudis mu vendadele. Sa ei ole meid unustanud. Jumal ei ole meid maha jätnud. Räägi neile. Ma nägin Issandat! Ma nägin Messiat! Ta ärkas taas ellu? Jah! Kuidas? Surm ei suutnud teda hoida. Aga miks ta siis surema pidi? Et võita surma. Oh, ma ei mõistnud tol päeval, kuid Jeesus ilmutas end meile veel mitu korda peale seda ja ta õpetas meid. Aastasadu enne Jeesuse tulekut ennustasid prohvetid Pühakirjas, et tõotatud Messias kannatab. Jesaja kirjutas: „Teda haavati meie üleastumiste pärast, löödi meie süütegude tõttu. Karistus oli tema peal, et meil oleks rahu ja tema vermete läbi on meile tervis tulnud.” Prohvet Mooses kuulutas: „Iga puu külge poodu on Jumalast neetud.“ Kui Jeesus suri ristil, võttis ta enda peale meie needuse. Minu patu- ja surmaneeduse. Tema ohver ja ülestõusmine vabastas meid kurjuse kütkeist, päästis meid pimeduse võimu alt ning lunastas meid hirmu ja häbi täis elust. See ongi see õnnistus, mille Jumal tõotas meie esiisale Aabrahamile, kui ta kuulutas, et kõik inimesed saavad tema läbi õnnistatud. Kõik inimesed? Isegi naised? Jeesus nimetas mind „Aabrahami tütreks.“ Sina oled hinnatud tütar. Tütar, keda ta soovib õnnistada just nagu naist, kelle ta tervendas kaksteist aastat kestnud veritõvest… või nagu mind. Mitte keegi meist ei pea elama hirmus ega häbis. Enam ei pea me tundma, et meid ei nähta ega kuulda. Jeesus ütles enda kohta: „Issanda Vaim on minu peal, sest ta on mind valinud kuulutama vaestele rõõmusõnumit. Ta on saatnud mind kuulutama vangidele vabakslaskmist ja pimedatele nägemist. Laskma vabadusse rõhutuid ja kuulutama, et on käes aeg mil Issand päästab oma rahva..“ Jeesus puudutas inimesi, isegi naisi, kes olid räsitud haigustest, keda peeti roojasteks, ja ta tervendas nad. Ta õpetas lapsi, mehi ja naisi, rikkaid ja vaeseid, õigeid ja patuseid, taastades nende au ja nii näidates oma suurt kaastunnet. Ta tervendas inimesi, välja ajades deemoneid, vabastades mehi, naisi ja lapsi saatana köidikuist. See näitas tema meelevalda kurjuse ja iga vaimu üle. Jeesus tõi surnuist tagasi ellu tütreid ja poegi, näidates sellega, et tal on võim isegi surma üle. Ja kuigi saatan ja kurjad vaimud uskusid, et nad olid saavutanud võidu, kui nad naelutasid Jeesuse ristile, tõusis Jeesus surnuist üles võites kogu kurjuse ja surma väe. Nii et tema oligi Messias? Ainult kõikvõimsa Jumala poolt saadetud tõotatud Messias võis teha neid imetegusid, mida Jeesus tegi. Ja ainult keegi nii kaastundlik ja võimas ja usaldusväärne kui Jeesus väärib meie usaldust ja pühendumist. Kui Jumal lõi maailma, lõi ta mehe ja naise elama enda juurde ja tundma tema rõõmu. See oli tema plaan. Aga me ei uskunud teda ja astusime üle tema käsust. See häbiväärne tegu lahutas meid Jumalast ja rikkus ka lähedase suhte naise ja mehe vahel. Ka meie oleme jätkanud seda sõnakuulmatust. Piiblis öeldakse: „Ei ole inimest, kes pattu ei tee.“ Selle patu tulemus on surm ja lahusolek Jumalast. Aga Jumal ei olnud rahul sellega, et me jääme eraldatuks temast ja tema armastusest, elades häbis ja hirmus. Seepärast, just nagu ta andis jäära surema Aabrahami poja asemel, saatis Jumal Jeesuse surema meie eest. Jeesuse elu, surm ja ülestõusmine taastas suhte Jumala ja kõigi nende vahel, kes pöörduvad ja teda järgivad. Ja see lähedane suhe kõikvõimsa Jumalaga ei lõpe hoolimata sellest, et me sureme. Kurjategija ristil, kui ta oli suremas, uskus Jeesusesse… ja Jeesus lubas talle: „Juba täna oled sa koos minuga paradiisis.” Need, kes usaldavad Jeesust, pääsevad igavesest karistusest ja elavad koos Jumalaga igavesti. Kuidas? Järgides teda usus. Aga kuidas ta saab mind vastu võtta? Ta võttis vastu Maarja ja minu. Kuidas ma saan kindel olla? Usalda teda. Palu teda. Räägi temaga. “Jumal, minu Isa taevas, sina oled püha ja õiglane. Ma tänan, et sa armastad mind. Ma olen sinu vastu patustanud. Ma tänan, et sa saatsid tõotatud Messia, Jeesuse, hävitama häbi ja süü needust. Ma tänan, et ta suri minu eest. Ma tahan järgida oma elavat Päästjat. Ma tänan, et sa andestad mulle ja võtad mu vastu. Aamen. Aamen. Aamen. Ma tänan sind. Ma tänan sind. Jeesus ütles: “Mu lambad kuulevad mu häält. Ma tunnen neid, ja nad järgnevad mulle.” Ta tunneb sind, Rivka, ja ta armastab sind. See on igavese suhte algus, mis kasvab, kui me õpime teda paremini tundma ja usaldame teda enam. Me kasvame tema sõnale kuuletudes. Palvetades tema poole usus ja olles koos teistega, kes teda järgivad. Ja me räägime teistele temast, pidades meeles, mida Jeesus ütles: „Issand õnnistagu ja hoidku teid. Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal. Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud! Ja mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni.